Nad on kohal jah. Käntseldasid mu Riia kooriürituse ka. See olevat lõbus olnud. Mina ärkasin selle asemel hommikul üles ja kurgust tuli välja vaid ärrrgrggggghhhhhatsihhh! Parem vist on jah, et ma sellisega kuskil laval ei etelnud.
Täna panin peno. Nimelt on me imearmsa korteriga ainult üks suur "aga". Väga suur ja häiriv "aga" lausa. Köök, kus ma suurema heameelega veedaks väga rohkelt hõrgult lõhnavat gurmee-aega, on alates oktoobrist kuni aprillini haudkülm. Nii külm, et hullematel hommikutel jäävad näpud hommikust teevett oodates täitsa kangeks. Ega ülejäänugi osa kodust pole, nagu vanale majale kohane, eriti hästi superisoleeritud, kuid köök ja esik on ses osas kohe vägagi eeskujulikud. Põhiline patuoinas on pisike sahver ehk seinakapp, kust ukse avades õhkab õuekülm läbi seina ka otse kööki. Täna toimus siis suurejooneline soojendusoperatsioon, mille käigus ma nagu buumiaegne ehitusjorss penoplastplaate saagisin ja liimvahuga seina kinnitasin. (Juss vaatas seepe :) Homme jätkub reälitisaade "Piff ehitab".
Kui operatsioon õnnestub ja me pakasega ellu jääme, siis teen teile süüa.
