Note to self

Ära mitte kunagi riputa peol mantlit nagisse, mis asub prügikasti kohal.

Eile oli tore päev

Mul käib siin üksinda kodus stsenaarium, Juss messitab kuskil Rootsis OÜ Muna eest. Ja ma isegi naudin praegu seda olemist. Kindlasti kauem nii olla, siis hakkaks väga igav ja üksildane. Aga praegu on mõnus küll. Teen just prantsuse sibulasuppi, mida mul kunagi ei õnnestuks Jussi juuresolekul valmistada. Ta pole niiväga sibulasõber. Kogu kodu on head küpsetatud sibulalõhna täis.. ootan seda hetke, kui ta ahjust välja tuleb ja juust seal peal täpselt õigelt pruunikaks sulanud ja hõrk. Mmmmm. Kohe.
Nojah, niikaua siis, et miks eile hea päev oli. Võib-olla polnudki see midagi väga erilist, aga ma tundsin ennast hästi inimeste keskel. Kodutöötaja nagu ma olen, ei satu ma väga tihti kuskile välja. Eile oli ERMis 70ndate eesti hipide näituse avamine. Tohutu palju inimesi ja kunagisi lillelapsi oli kohale tulnud. Kogu üritusel oli väga mõnus vaib, eksponeeritavad pildid meeleolukad ja tekstid humoorikad. Hiljem toimus veel väga psühhedeelne Tunnetusüksuse kontsert, tõi asju meelde ja pani muhelema. Läksin koju Viiule süüa andma ja ennastki toitma, aga siis tulid mõned etnoloogid ja muud karvased mu juurde dringile. Jätkasime meeleolumuusikat Jefferson Airplane'i ja Janis Joplin'iga. Lõpuks jõudsime Indieroonikale Genis, kus sai kummalisel kombel üsna mõnusa träna järgi palju jalga keerutatud. Hea õhtu. Lollid naljad, Mõnusad inimesed.



A.. ja see sibulasupp ... no see on ju lausa imeline!!