Totu, misasja sa tuled nii vara?

Tahaks küsida pisikese ja kidura roosaõielise kirikakra käest. Ise nii väike ja üksik, aga ajab ennast uimaselt lehtede vahelt püsti, sest ometi ... päike ju paistab. "Totu." Ega talle ei saa midagi ette ka heita, päike tõesti on ja teeskleb valetades suve. Aga see pisike lapike narmendavat ja pruunikirjut muru, mis paksude lumelaamade vahelt lõunapoolsel nõlval end välja sulatanud on, ei saa kuidagi kirikakart öökülma eest peita. Ja öökülm tuleb. Tuleb oma käestvõetud võimu kasvõi hetkekski tagasi nõudma. Ja nõuab kibestunult muiates ka selle pisikese Totu omale. Oli sul siis vaja nii vara ...?