Ai ma kütan!

Millal see küll võis olla, kui mu blogi ühele leheküljele mahuvad ära postitused rohkem kui tervest aastast? Ilmselgelt pole mul piisavalt olnud vältimist vajavaid tegevusi.

Nagu nüüd.

Päevas saab pool kilo maapähkleid ära süüa. Neliteist korda kraadiklaasi vaadatud. Samapalju kordi mõeldud, et küll on ikka nõme, kui aega üldse ei ole mitte millegi jaoks, sest kui aega oleks, siis ma teeks küll igasugu kasulikke asju. Päris mitut okseleajavalt imalat pealenaermisega pereseriaali vaadatud, näiteks "Lastega kodus" vms. Seal on isegi rohkem tegemist vist peale-awwwwwwww-itamisega küll. Saab märgatud, et mu ainus ellujäänud kaktus on ikka maru õnnetu ja talle uut mulda ja uut potti organiseeritud. Selle käigus saab kõik meie ellujäänud toataimed värskelt mullatud-kastetud. Saab hordidena sääski tapetud. Akna vahelt isolatsiooniribasid välja rebitud, et ikka aknad lahti saaks teha ja veel rohkem sääski sisse lasta. Saab jälle sääski tapetud. Õues saab ennast "korraks" praetud. Suure hunniku jäätist ostetud ja see ära söödud enese praadimise vahel. Saab külma duši all käidud. Saab telekas jäle asjalikke saateid vaadatud ja sinna magama jäädud. Mannile vingutud, kui vastik ikka kõik on. Endamisi hädaldatud. Saab elevil akna juurde joostud ja Kiisu-kiisu! karjutud. Otsustatud, et peab ikka jälle arsti juurde minema ja endale uus antibiotsikuur lasta määrata. Otsustatud, et tänu sellele ei jõua ma ennast enam kunagi liigutada ja mu immuunsüsteem vajab mulli sees elamist. Saab ennast suvalisel hetkel meigitud, lihtsalt niisama, sest seinad ei kannata enam mu kasimatut õpivälimust välja. Varbaküüsi lakitud. Liitrite kaupa vett joodud, sest isu niikuinii palavaga pole. Saab reklaamlehti vaadatud ja välja valitud, mis ma sealt tahan, kuna ma ju kavatsen kõike osta oma rahahunnikutega. Ringutatud. Jussile süüa tehtud. Saab vannituba ja kööki koristatud...

Ja ma arvan, et mina olengi supernaine, sest ma suutsin selle kõrvalt siiski ka kaks närust lehekülge lõputööd kirjutada. Jehhuuuu! mulle!