Nänää.

Kell sai jah 8 .
ja sai 9 ka
sis sai ta isegi 10. sealt algas miskinimeline müra .
järgmine müra hakkas 23.30
Ja meie kuulasime endiselt Eestimaise surfamise kole põnevatest ja ekstreemsetest külgedest. Karmist surfimaailmast Eestis, kus laine natuke loksuma hakkas kuulsa jaanuaritormi ajal. Ja mõned meist võitsid sajajalgsega kleepsu, mis sis surfikuninga nõmedate näppude abil kleepus hoopis mitte-enam-minu-sugulase-Miina tobedasse päevikusse, kus ilves hakkab tõesti A-tähega. Tgelt on see tundmatu Miina täitsa tubli, kuna ta tegi ära lugematutele varateismeliste tibide hordidele, kes ukse taga kapp-mehele haledalt nuuksudes pugeda püüdsid. Aga see selleks.
ououuouuuu.
Siis sai kell 00.30 ja oli lootust. Meeleheitlikult olelusvõitlust pidades purjus ja väga kakofoonilise rahva seas tuli tahtmine kasutada Kuuse topispalli võtteid ja enda ees olevad häirivad olendid samamoodi enda taha viibutada. Aga mis parata. Tuli sisse hingata kellegi juukseid ja taluda kellegi kapjasid oma varvastel. Ja polnud viga, kuna see trumbati kõik üle eestpoolt. Topelt ja veel paar korda. Hiljem oli üsna naljakas kujutada klubi seina taga rütmika Enriiiike Igleeesiase järgi tammuvaid Avancia aeroobitsejaid, kes seal tõenäoliselt ka elutsevad.
Kuid öine Tartu ON kole koht. Siis avaldub jõulukaunistuste perverssus kogu oma ilus. Varasematest kogemustest juba neoonrohelises valguses vastu akent pressitud kloun- ja muidunukkude irvitavad näod. Ning seekord hullumeelsel pilgul pahaaimamatuid möödakäijaid jõllitav elektriseeritud ning valguseimpulssides veiklev jänesesarnane loom. Nautige. Jõulud on rahuaeg.