That's the man we adore

Igatahes olen nüüd ametlikult ajupesutatud. Iseasi, kas see suur töö ka vilja on kandnud.
Eniveis, au är ju? Thäds gräääit.
Aga asi on lõpuks selles, et oli juhus külastada lots of fun inglismannide-keelset laagrit - vältas neli päeva. Kohapeal polnud küll need mainitud inglismannid, aga suur kamp Columbus O-H-I-O-st pärit teisi manne. Asi kujutas endast tõesti palju lõbu: tantsu ja tralli ja muid toredaid tegevusi. Kuigi sinnasõidu eel polnud õhus midagi toredat, kuna mõni teatud isik otsustas oma immuunsüsteemi parajasti siis proovile panna ja oli sellega liialt bisi, et minuga kaasa tulla. Nõndaks siis teiste marakannidega bussi saabumist oodates sain ma kohe omapärase tervitus/pühitsus/põlgusrituaali osaliseks, kui üks erakordselt aktiivne ja väga noor nooruk tuli inglise keelt suust puristades minu juurde ja vilistas mulle näkku. See oli muidugi päris paras kogus arusaamatust minu niigi arusaamatus ajuolluses. Noh, mina jäin igatahes tölli näoga vahtima ja seegi pakkus neile palju nalja. (siinkohas on koht uue kombe jaoks, kus auditoorium teeb kooris AWWWWW kaasatundva näo saatel) Kohale jõudes selgus muidugi, et asi polegi tegelikult nii hull ja seal suheldakse ka teistmoodi, kui ainult vilede abil. Sain endale isegi natuke tuttavad imelikud tuupurid (edaspidi Geograafia ja Matemaatika) ja ühe kurja grupijuhi toanaabriteks. Nelja päeva jooksul oli plaanis siis hulgaliselt miitinguid (väga lahe ja üldsegi mitte eestipärane uimane spiikerimula kuulamine, vaid tõeliselt ameerikalik kaasatõmbamismiiting koos kõigi püstihüppamiste, pidevate ovatsioonide, laulude, skandeerimiste ja tantsu/võimlemiste/näitlemistega) ja eraviisilisi grupiarutlusi ametliku poole pealt ning kõiksugu mängulist ja multilinguaalset aktiivitsemist mitte nii ametlikust osast. Nii tavapärased korvi/võrgu/ragbi/jala/pesa/pinksipalli mängud, kui ka erakordselt julm ja vägivaldne ameerikapärane rahvastepalli versioon, kus vist põhiidee ongi oma elu jooksul kogunenud üleliigset viha ja ängistust välja elada kerge vastase tapmise abil. Lisaks veel mitmesugused kahtlase päritoluga mängud, mis panid nende väljamõtleja vaimses tervises kahtlema ja ühel korral õnnestus kõigil osa saada mitmesugustest tantsudest, kaasaarvatud kantriline line-dance ja lihtsalt karune troika. Ja õhtuti ka igasugu muud põnevad toimingud. Isegi preilid Matemaatika ja Geograafia (mina olin sel juhul preili Jaan Kross) muutusid üsna talutavateks ja isegi päris mõnusateks kaasmolutajateks.
Laagri edasi kestes sai üha selgemaks selle tagamõte, aga imelikul kombel ei häirinudki see minu armsat ateistlikku olevust, sest nad olid kõik ju niiiiii nummid (awwww). Kergelt halb tunne tuli ainult siis, kui väikses rühmas oma mitteuskumise põhjust selgitades tuli ameeriklastest rühmajuhtide nägudele siiras kaastunde ja arusaamise jah-saame-aru-vaene-sina-et-sa-pole-seda-tõelist-seda-leidnud ilme. Aga kõik on ju moraalsed, eetilised ja tolerantsed olevused, mis tõesti kehtib ülimal kombel seal olnud väljamaalaste kohta. Täitsa uskumatu.
Viimase päeva põhimiitingul oli muidugi oodata imalaid hüvastijätmise kõnesid ja neid ka tuli natuke, õnneks mitte väga imalaid ja ka mitte mõjuvaid, selle hetkeni, kui laagri korraldaja meessoost isikus tahtis eestipärase saunakapaga tunnustust avaldada oma vennale ning seejuures oma häälega väikse nutukiuksu tegi. Kus siis kõigi naispoole, kui ka mitte väga naispoole esindajate silmist hakkas pisaraid lenduma ja algas üleüldine teineteise kaelas rippumine ja ninalöristamine.
Ärasõit toimus laagrile omase banaanibussi kõhus.

Can I get a shot over here? ENGLISH!!
Can I get a shot over here? CAMP!!
English camp is bananas, bi, ei, en, ei, en, ei, es
English camp is bananas, bi, ei, en, ei, en, ei, es. AMPS!!!