Nüüd saab siis läbi. Tunne on pigem, nagu üritaks korraldada mingit üritust kogu maailma rahvale. Närvid jms. Lilled ja kleidid ja kingad ja juuksed. Järsku tuleb kõigega midagi peale hakata. Probleemid. Kindlasti isegi laval istudes on pidev tunne, nagu oleks tuhat asja veel tegemata. Kombluspolitsei: kuidas võib ja kuidas mitte. Ei tea. Praegu ei saa magada ka suurest kuumusest, mis juba kella seitsmest alates aknast sisse immitseb, ja kust siis võtta see jõud, et värke ja kena välja näha. Ja üldse, kui öeldakse, et tule kell kaksteist, sis ei tähenda see veerand kahtteist .. või tähendab nüüdsest? Ning tõenäoliselt on linn lilledest tühjaks ostetud just vajalikul päeval. Siin võiks ka olla sellised tohutud lilleletid nagu Tallina Viru tänaval. Ja need ei saa kunagi tühjaks. Letike, kata end.Ei, see suvi pole enam normaalne..öösiti peaaegu 20 kraadi ja päeval üle kolmeküme, me pole vahemerelised, me oleme külmad ugrilased. Andke armu. ( kui annate, eks ma siis vingun jälle) Kindlasti saabub suur armuandmine lõpetajate pildistamise hetkel, kui paar nädalat kogutud lämbus lõpuks grand finale saab. See oleks muidugi huvitav ja traditsiooniline.
Olgu, paari päeva pärast vaatame, kes meist veel elus on.
4 comments:
Tahaks teada, kes ellu jääb.. ma olen juba praegu surnud, kontakteerun põrgu kiirliini vahendusel. AG TÖPS NELJAPÄÄV SIIS!! Siis! Aga töpsi mul on ju ka kõik tegemata.
jep..ja see tunne, olgu tõeline või illusioonne, ei kao niipea.
aga jah..neljapäev..aga mida viia??
Jah. Homme.
Kui ma homme olen sama teovõimetu kui täna siis läheb küll põnevaks...hmm. Aga jah. Tule siis ilusasti ja arvesta, et homne päev möödub jooksusammul kõrgetel kingadel ja suure soenguga ning lillehunnikuga inimesi taga ajades. Ja su täiesti ebasiivas kleit riivab kindlasti kohutavalt Hille silma.
:D hea tore :D
Post a Comment