Kergelt modereeritud hälvik

Ma peaksin vist nüüd pikemalt rääkima eilsetest sündmustest, kuna Häidbergile ei meeldinud eelmine pralle kajastus. Aga samas, mis seal ikka öelda on ja ausalt öeldes ei usu ma, et kedagi väga huvitaksidki need lood, niigi palju neid juba saanud ka. Lühidalt, uued tuttavad said tuttavamaks ja igasugu jutte sai ära räägitud. Eelnevalt Otile sünnipäevakingitust otsides kammisime muidugi Tartu apteeke läbi. Tulemused olid üllatavalt .. mm.. tulemuslikud: korduvkasutatav klistiirikott, Alcohol Killer, hambaniidid, Bittneri palsam ja muud eluks hädavajalikud instrumendid. Järgmise hommiku (või siis mitte nii väga hommiku) parimad palad olid Priidu kergelt üllatunud küsimus: "Kust te veel siia saite?" ja sellele järgnevalt: "Tahate mu herbaariumi näha?" Jah. "Kas sina tead, kes sul külas on käinud.. võib-olla?" Hiljem leidus mu mantlitaskus mingi müstiline plastist jõuluvana, mis mahutas enda sees värvilisi kommikesi. Keegi ei tunnistanud omaks, seega sai tema edasiseks koduks Kaarli tasku. Järgnev päeva osa kulus nagu ikka täiesti tombustunud olekus diivaninurgas vegeteerimisele, magamisele ja House'i vaatamisele. Uuu, ai lav im. Samas, eilne päev lõppes võrreldes eelnevaga lausa kosmiliselt produktiivsete tulemustega, nimelt sai kümne tunniga valmis nikerdatud kunstiajalooline uurimus-analüüs. Ma pole jõudnud seda küll veel pärast viimaseid öiseid poolmagavas olekus tunde lugeda ja ega ei tahakski.. sest erilist soovi pole seda parandama hakata. Õõh, vähemalt üks ülesanne saab pärast kolmapäevast seminaril ettekandmist omadega ühele poole.. üks viieteistkümnest ): Või tegelikult kaks, kui lugeda sisse ka need viis geomeetria ülesannet, milleni mu produktiivsus kahjuks veel jõudnud pole. Eiei.. pole vaja, blogi on tähtsam, onju Martin?

Aga koolis käib endiselt tants ja trall suitsetamise ning selle mahajätmise teemadel. Mina enam väga ei jõuagi kaasa elada, sest see on tõesti vahelduva edu ja vahelduvate persoonidega väldanud need tublid poolteist aastat. Jah, ma tean, mis mul siin kobiseda. Aga, ühelt poolt olen ma nende sõber ja soovin kirglikult, et nad end ei tapaks, teisest küljest olen ma egoist ja enda sõber ning soovin kirglikult et nad mind ei tapaks. Ma ei tea ainult veel, kelle nemad sõbraks on valinud. Sorri, kui see teid nüüd pahandas, aga suht vahet pole.

Siiski, siiski, praegused väljavaated on kaunis moosid:
Homme teeme kooriga kuntsikoolis kuntsiülemustele jõulu. Selle ülima kuntsipärasusega ehitud kuuse juures, mis mind eelmisel nädalal loenguruumi sisse astudes ogaraks ehmatas.
Isegi kõik need lugematud ülesanded on moosid, kui nad kõik tehtud saavad ... kahe nädala jooksul!!!!ÄÄÄK. OMG!!
..
Jah :) moos
Reedel peame Karlova Lindas Miilo sünnipäeva ja teeme seda muidugi nigga-stiilis. Ehk tere tulemast geto-räpp, bling-bling breketid ning ülivõimas mikkerpea.
Laupäeval on Jaani kirikus suurem kontsertirrärrürritus. Saame jälle oma megateost täiest torust üürata ja "tänulikke" nägusid näha :D Halleluuja!
Õhtul võime vastu võtta ohtraid kruuse, küünlaaluseid ja jõuluvana-kujulisi küünlaid koori loosipakiüritusel. Tegelikult on see lõbus.. jah. Leebo, mis me teeme? Kartuliõis?
Siis tuleb Mati Eestisse, vähemalt mõningate kuulduste kohaselt. Saame teda tervitada ühe korraliku kuuma hotshot'iga.
Järgmine kolmapäev on eluvõimalus šokeerida Parhomenkot oma totaalselt puuduvate teadmistega kaasaegsetest kunstiväljendustest. Jeruusalemm.
Neljapäeval võin oma übernilbe väljanägemisega tänavavalgusti-pink-savikoletist demonstreerida ning mõne ilmsüütu olevuse musta auku visata, talle prože peale suunata ning seda installatsiooniks kutsuda.
Samal õhtul saab ausad kodanikke ahistada oma Lutsumaja jõuluprallega. Kunst, see olen mina.

Ja ausalt öeldes, siis ongi jõulud. Mul jääb mulje, et ma polegi veel saanud teid surmani ära tüüdata oma jõulumöla ja jõululõhnade ja jõulutunnete ja muu jõulukräpiga. Kuigi seda viga on veel aega parandada, sest endiselt on lugemata traditsioonilised punased jõuluraamatud, küpsetamata esimesed omatehtud taignast piparkoogid (ei tõota head, ma tean) ning veel on paanitsemata kingituste ja muu jandi pärast. Nii et olge kohe täiesti mureta - tüütus siin alles kogub hoogu.