Kunagi rääkisin, et tahaksin leida oma lemmikinimest. Tolle hetke nukrusega segatud eufooriast pole tänaseks palju muutunud. Kuigi jälle võib kindlalt öelda, et olen sellele mingi nõksu võrra lähemal. Ehk. Oleks ju loogiline, sest selle aja jooksul on nii palju uusi inimesi ellu tulnud ja jälle läinud. Või ongi asi ehk selles minemises. Samas ei saaks lemmikinimest kunagi ka kinni hoida ja sellega kõike ära rikkuda. Või järsku ta ikkagi on juba olemas. Lihtsalt ei tea veel, kes. Human mind works mysterious ways. Samas, kui see vaim on minu vaim, võiks ta siiski ka mulle mõnikord teada anda, mida ta teab.
(Ehk räägin siin mõnikord jälle.)
No comments:
Post a Comment