Nüüdsest

Olen asumisel. Iga päev algab mulle koormakaameli tundega, kui ma omaenda mugavusihalusest tingituna järjest uut tavaari uude koju tassin. Mitte et seal siis asju vähe oleks. Esimese laariga kohale jõudnuna leidsin eest meeletu segasummasuvila. Paar inimest kolivad välja, kaks sisse ja üks vahetab lihtsalt korterisiseselt oma asukohta ning selle tulemusel olid loomulikult kõivõimalikud ja vähemvõimalikud tasapinnad kaetud erisuguse träniga, köögis oli üks salajane kraan lahti läinud ja põranda üles ujutanud nii et hiiglaslik külmkapp pidi keset kööki laiutama, põrandakatted üles rullitud, koer jookseb rõõmsalt ringi, üle toa ripuvad kuivavad riided, inimesed sagivad toast tuppa.. ja lõpuks kõige selle segadiku keskel Mann keskendunult üritamas kahtesadat villapalli viltida. Seebivaht lendas ja küünelakk koorus. Ja olgugi kuitahes kaos, oli see kõik kuidagi nii õige ja hea: veidi kitsas, boheemlaslik, segane, värviline ja elus. Tahan et saabuks oktoober - paradiisikuu - ning asjad saaks paika.

Ja külastage palun Tlnas Disainiööl 26.-28. septil meie kursuse korraldatavat Grusbeke-taguse torni uutmoodi sisu. "Kaader No1: Vaikus"

Seniks.. "Kelle auks me toosti võtame? Minu?! No loomulikult minu!"