Tuesday, April 24, 2012

Aianohik

Selline kevad on tulnud et aru mai või. Noh, hetkel on küll sutsu kahtlane see olukord ja vihmavarjude äärte alt pole inimeste silmasid nähagi. Aga kaks päeva tagasi oli selline ilm <--- ja vana seedermänni alused siniliiliad särasid õhtuses päikeses.
Oli imeline pühapäev. Ja imeline tähendas minu jaoks seda, et ma ei veetnud toas mitte hetkegi kauem kui parajasti vaja oli, vaid nautisin õues tuult ja päikest, mis õhtuks oli mu õlgadele esimesed päevitusrandid jätnud. Päikselistel hommikutel olen naksti voodist püsti ja kui vähegi kannatust ja meelekindlust jagub, siis õnnestub mõne aja pärast ka Juss üles vedada. Paksud odrajahu-pannkoogid vägeva suvel keedetud ploomimoosiga aknalaua ääres, kus pisikesed tšilli- ja rukolataimed päikesepaistes mõnulevad. Pärast seda sai akendelt sinna talvel kogunenud sopp ära pestud ja Supilinnas ringi jalutatud. Jussi isa aias panime suure batuudi kokku ja katsusime ka kohe järgi, kuidas gravitatsioon on. Mõnus värske kevadine grill ohtra aedviljasalatiga.. mm. Lõpuks tatsusime jälle roidunult kodu poole, kus asusime koduste tööde kallale. Juss puid pooleks saagima ja mina töö kallale, mida olin juba kuid oodanud. Sain lõpuks oma peenramaajupi ära kaevata. See on veider, ma tean, et mingi füüsiline rassimine mulle säärast rõõmu pakub, aga pole midagi teha - olengi aianohik. Igatahes tõstsin ja vedasin ja kobestasin mulda nagu ei midagi, kange selg ainult lisas juurde mõnusale tundele, et olen miskit tõhusat teinud ja tänu sellele saan terve suve ja sügise oma peenrast värsket rohelist ja kehale head taldrikusse korjata. Seega ei mingeid lilli sel aastal. Kui, siis minimaalselt. Potti või kuskile trepi peale.
Seniks, kui öösel külmad veel maad hirmutavad ja ükski seeme veel maha panna ei taha, teen poejuurikatest õhtusööke. Hõrk ja õrn basmati riis vürtskoomneste grillitud aedviljadega ja põnev-põnev peedi-šokolaadikook, mis lõi oma suurepärase maitse ja tekstuuriga mu lausa pahviks. Koogile veel tilgake ploomimoosi peale ja .. see on unelm.
Unelm jah. Täna istusin KutshiMutshis ja üks poe omanikest hakkas just reisile minema. Austraaliasse. Jagasin natuke muljeid ja nõuandeid ja tundsin nii hästi ära selle reisiärevuse, mis meidki oli poolteist aastat tagasi vallanud. Ja kõik need teadmatuse ja rõõmu ja hirmu ja elevuse tunded ühes suures pajas. Tundsin kadedust, arvan.

No comments: