Wednesday, April 19, 2006
Nii ei saa
Jõuetus. NII kolepaha. Kui kõnnid tänaval ja sulle tuleb vastu tüdruk, langeb sulle kaela, aga mitte taasnägemisrõõmust, vaid meeleheitest. Ja räägib kui p**s ta elu on ja tahab sulle veel ja veel rääkida ja tahab, et sa teda aitaksid ja nõu annaksid, tahab, et sa teda sõimaksid selle eest, mis ta valesti on teinud. Aga mida sa oskad öelda, sa ei saa teda sõnadega jamast päästa. Näed temast justkui läbi, aga tema ei saa sellest aru. Üritad õnnetust vähendada, nõuad lubadust, et ta ei tee enam neid lollusi, aga tead, et ta teeb neid uuesti ja veel hullemaid, loodad, et selleks ajaks, kui aru pähe tuleb, pole enam hilja. Ja ta buss tuleb ja äkki ripub ta sul ahastuses kaelas, sest jälle pole kedagi, kellele rääkida. Ja ta oli veel kunagi nii õnnelik väike laps.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment