Teile, mu kallid, tuletan heldusega meelde, mis tunne on hommikul/päeval ärgata omal tahtel just hetkel, kus päike oma vägivaldse valgusega isegi läbi paksude kardinate vajub, süüa hommikust rahus ja nii mitu korda mäludes, kui hambad vajalikuks peavad, rahulikult oodata, kuni kohv natuke jahtub (leebo kuss), et ei peaks oma keelt uuesti ära kõrvetama, lugeda leht kasvõi lõpuni läbi, sest aega selleks ju on, nautida vaikust või just valju muusikat, kuna naabrid, vaesekesed, on tööl, leida raamat, mida oled pikka aega tahtnud kätte võtta ja see läbi lugeda, minna välja, kus pole väikseid tüütuid jõnglasi, kuna ka neil lasub "kahjuks" koolikohustus ja veel ....................................hea tunne on see :)
7 comments:
Njah.. tuline oli ennist.
Ähä! tean jah ! ^^
lisaks sellele et mina ärkan suht siis kui tahan ja söön kui kõht on tühi siis ma saan ka kooli minna ja heade inimestega pinksi mängida ainulet et ma parem vaatan. nänä.
aga siiski..ee .
meil on parem.
Tõsi ta on. Peaaegu.
Ei ole siin midagist! Me olime isegi ju täna koolis! Johhaidii!
ja ausalt öeldes on hakanud lokkama karjuv ebaõiglus: mingid viletsad koolikohuslased saavad üha enam vabu päevi. kus on avalikkuse silmad?!
Deem.. you're right. Avalikkuse silmad, kõrvad ja allkirjad on bowlingupalli aukudes.
Post a Comment