Tex-mex-sex-pex

Nonii!
Täna tegime huvitava avastuse, et meie ei kasvagi suureks. No tegelikult Kaisa kasvas. Uskumatu kiirusega.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas tex-mex'id istusid oma nurgas ja kudusid. Äkki saabus hetkeline tarkus, et võiks nagu tööd ka teha. Tegime asjalikud näod pähe ja hakkasime tööd tegema. Siinkohal on kohane lauluke üles võtta nagu vanad eestlased.
homme mina muudan
ennast paremaks
ma võtan ennast kokku ja hakkan hirmus heaks
homme muutun töökaks
täitsa kindlasti
ja ühtki asja enam
ei jäta pooleli ...
Siis niietasime hoolega. Kohe täitsa päris ära valmis. Kuni hakati kollektiivselt rahvaspordipäeva pidama. Ikka poomiharjutused ja üle kitse hüppamisd. Särk-värk. See takistus kõrvaldatud, niietasime edasi. Selle ajani, kui Kaisa järsku paksuks otsustas hakata. Siis polnud mingisugune töö enam võimalik, kuna naerulihased nõudsid oma osa. Soovitasime tal meediasse minna küsima, et kas keegi teda Mäkki ei taha viia või kohvikuukse vahelt kilekott sirutada ja lasta see saiakesi täis laduda. Siis saabus aeg laulu teise poole jaoks:
kuid täna olen luuser
saamatu ja vaene mees
aga juba vaikselt tunnen
kuidas homme saab must teine mees!
Tex-mexid suundusid kui üks mees poodi ja ostsid endale sekspesu. Tex-mex-sex-pex.
Õhtused plaanid viivad simmanile tantsu vihtuma. Enne laulan muidugi regilauludega kõri puhtaks, et saaks ikka korralikult takti kaasa hõigata. Lihtne!

Numpsik

Leebokas on nüüd küll Kiidjärvest kauni kokkuvõtte teinud. Ma ütleks ainult seda, et ta oli väiksena tõenäoliselt oma vanematele suht "tore" laps. Paterdis siuke X) Aga seal oli tore. Lihtsalt hea.

Ja muidugi olid plaanid suured eilse päeva puhul. Vastlapäeva siis seekord. Suurem enamus (välja-arvatud mina) olid haiged ja suhtusid küllaltki virilalt neisse plaanidesse. Vähemalt mingi hetk. Aga noh samas, kas on mõni asi olnud, mis tekstiili takistaks, nii et ... Õhtul siis langesid meie plaanid Püssikat oma kohalolekuga rüüstada ära, kuna seal avati vist parajasti mingit näitust vms. Ukse taga oli teisigi elumõtte kaotanud tudengeid vegeteerimas olnud. Mis siis muud, kui Zavvi! Või mitte. Olks, läksime hoopis Kristjani juurde soojustavaid jooke degusteerima. See läks muidugi lõpuks väga soojaks kätte ja need vastlad akna taga ei tundunud üldsegi eriti peibutavad. Aga ikakist, mis on plaanis, see enamasti siiski tehakse teoks. Kassitoomel oli kahtlane melu. Nagu miks lasti mäest alla kelkudel ja jalgratastel .. eem. vette?? Suht rõve tundus see igatahes paarikümnekraadise külma juures. Hiljem läks asi veelgi hullemaks ehk siis hakkasid mingid paljad mehed ringi jooksma. Kas neil inimestel polegi närvirakukesi? Me võtsime ka end siis kenasti ritta mäeveeru peale ja alustasime üsnagi kultuurselt oma liugu. See lõppes muidugi poole mäe peal palja püksitagumiku peal edasi kihutades. Mõnikord juhtus nii, et kuidagi imekombel olime sõidu peal oma nn kelgud ära vahetanud. Vastlamaagika. Lõpuks oli jope ja pükste vahele kena lumekorp kasvanud. Polnud mõnus tunne. Eks ta jah võib-olla mõned suuremad hüppekad natuke ära blokkis aga siiski. Lõpuks läks olu juba päris valusaks ja seal edasiolemine oleks suht piinarikkaks kujunenud. Täna öösel oligi juba kena tunnetada, kuidas miski palavikusarnane asi ennast külla kutsus. Hommikuks kurk väga haigeke ja nohud-värgid muidugi ka korralikult kaasas. Aga noh, samas tasus ikka ära ka (:

Eile

Eile öösel hakkasin ma valust nutma, sest jalad olid esmaspäevasest spinningust šokis ja käitusid vastavalt.

Eile pidi meil toimuma päev alates teisest tunnist, kuhu oli soovitav kohale ilmuda, et end loodrimainest puhtaks pesta. Majandasin end siis ülikeeruliselt enam-vähem õigeks ajaks linna ja oh imet: no muidugi tundi ei toimunud. Käärisime siis veidi suurest masendusest.

Eile avastasime, et meie diivaninurk on nagu päris tuba ukse, riidepuu, välis/sisejalanõude koha, söögilaua (söögi), riiulite ja muidugi pehmekese diivaniga.

Eile otsisime Rimist kingiks torti. Ei õnnestunud. Õnnestus midagi muud. Kõndisin palju oma kangete jalapulkade peal, sest bussigraafiku tegijad on inimeste vastu.

Eile vaatasin lõpuks retsi pilte. See oli kole. Urkad, mida me sügisel suures pimeduses oluliselt ei eristanud, olid välguvalgel kergelt jubedad. Ja inimesed seal veel jubedamad. Välguvalgel olid ka retsitavad nii nunnult nähtaval kõigi oma miimika ja žestikuleerimisnäidetega. Mina õnneks mitte (:

Eile undasime Leebokaga järjekordselt ladinakeelset Haydn'i teost, mida me erinevalt teistest esimest korda nägime. Varsti hakkab juba ära harjuma sellise olukorraga.

Eile kuulasime samas kohas jällegi probleemitsemist ja talusime vapralt, kui juba Väga tungivalt nõuti, et kellel vahepeal sünnipäev on olnud. Et saaks ainult seda kohutavat sünnipäevalaulu laulda ja kellelegi piinlikkust valmistada.

Eile külmusin suures ulatuses öösel üle silla kõndides, pärast seda, kui Leebokas oma karuse kaisutusega minust viimsegi soojakübeme välja oli pigistanud. Aitäh l)

Eile jälgisin taaskord juuksurisalongi, mis Thea juurde üles oli löödud. Mustad hennatriibud ja "blondid" potatohead'id.

Eile valmistasime Theaga ülikauni kingituse meedikutele, selle eest, et nad nii nunnud on (: Kilo šokolaadi mässitud roosasse mustade samettäppidega organzasse, seotud kuldse paelaga ja koos hoolikalt meisterdatud :P kaardiga.

Eile kudusime Manniga võidu. Purgile ümbrist.

Eile tupeerisime oma tukad ja olime Ingrid Rüütlid.

Eile värvisime kõik oma huuled punaseks ja hirmutasime ausaid jalakäijaid.

Eile tegime Maarjaga Zavoodi poole rallit. Jää meid ei murdnud.

Eile okupeerisime piljardilaua, sest kõikvõimalikud muud pinnad olid mingeid teisi olendeid täis.

Eile hammustas keegi noorsand mind kõrvast. See on see minu loosiõnn.

Eile veendusin korralikult, et suitsetajat minust kindlasti mitte ei saa. Läbi raskuste tähtede poole ehk tarkust tuleb ikka vihaga pähe taguda, et kinni jääks.

Eile lahkusin varakult noorhärra meediaülejooksiku arusaamatult lahedasse korterisse (8 (see oli vist siiski täna juba, kui nüüd kellaaegadega täpsust taga ajada)

Eile oli sõbrapäev.

Täna oli oranž päev

Nüüd on hea tunne. Paljut on tehtud ja paljut tegemata. Aga kasulik tunne on. Nagu oleks rohkem seda tehtut. Ja täna on hea. Triibulised sääresoojendajad ja kollased käpikud. Ja juba nädal aega mängivad eesti retrod. Kes suudakski neid kuulates mittehea olla? Terve keha on küll niiiiii valus, aga see on ka märk paljutegemisest ergo hea. Nüüd ma kardan ainult neid hetki, kui tuleb peale see halb tunne, mis on mul juba väga kaua. Nii kaua, kui mäletan. Ma olen üritanud seda seletada, aga ma ei teagi, kas see on teistel ka. Tuleb lihtsalt vahetevahel ilma hoiatamata ja ei hooli äraajamisest. Mis see siis on, ei teagi. Halb tunne, kurbus, igatsus, kahetsus, kaotusekartus - kõik koos. Tugev ja kõikehaarav. Sel ajal tundub kõik halb. Ja ära ei lähe, mõtle millest tahad. Juba nii tuttavaks saanud tunne mida ei oska millegagi seostada. Öelge, kas teil on ka nii.

Puumuusika

Täna mets laulis. Käisime emmega suuskamas ja istusime päikese käes lagendiku ääres. Ja siis hakkas mets muusikat tegema. Algul olid vaid harvad löögid. Mõtlesime, et äkki rähnid. Aga neid tuli üha juurde. Järsku rongad laksutavad seal? Lõpuks mets muudkui lõnksus ja plaksus ja mulksus ja tilksus. Lõplikuks otsuseks jäi, et need on puuvaimud, kes veeretavad oma päid päikese käes ja lasevad kuuldavale selliseid kõlavaid kõrinaid. Koos tihaste kilkamisega.

Sleeping on Dormeo Orthopaedic Mattress is very beneficial for your health

Nonii. Kaeban suurt süümekat. Hommikul oma seltskonnaga täiesti enam-vähem õigel ajal üles ärganud ja suht-koht erksalt ka hommikused näopesud ja söömised ära teinud, jõudis kollektiivne aju järeldusele, et poole pealt loengusse minna on ikka väga inetu. Vaatame parem TopShopi ja saksa seebikat!! Vastikud loodrid. Igatahes oli koolis hiljem väga paha. Nüüd me ostame õppejõu homme šokolaadiga ära. Korruptsioon lokkab nagu ikka.

Aga õnneks läks üritus igati korda. Vahepeal sai klaase soditud ja tatraputru söödud. Come on, jump in my car! Ja nüüd saime selgeks ka selle, et jõmmide tantsustiil pole üldsegi mitte lihtne ja üksluine. Eristasime lausa viit erinevat stiili, mida ananassilaulu kõrvale ka innukalt demonstreerisime. Nüüd ootame oma esinemist laiema avalikkuse ees. Maja! Kera! Punumine! Hommik! Auto! Juhtus igasugu asju. Mõni suitsetas koni varvaste vahel, ise samal ajal magades, aga see mõistetamatu juhtum läheb oma lugematute vendade sekka.

JEE, JEE, meil pole parandust vaja!

JEE, JEE, meil pole mugavust vaja!

See, jah see, on hea. See on väga hea.

Huu ..talv, talv

Täna avastasin, et ma pole sellel kooliaastal, ehk siis kolm nädalat, just eriti tubli kooliskäija olnud. Kõik tegemised neljapäeviti ja reedeti on minu jaoks müstika. Mis toimub?

´Homme mina muudan ennast paremaks.
Ma võtan ennast kokku ja hakkan hirmus heaks.
Ma loodan, et mu headus püsib päev või kaks.´

Sellised lõbusad lood olid meil Soomes. Näed, Leebokas maadleb oma pedaalidega ja ei jutusta. Igatahes oli kõigil lõbus. Retroga.

´No mis mind suudlema küll sundis? Miks uskuma su mõtt-tt-tetera jäin?´ Oja Pets on ikka niiii mesine mees (:
´Oma lahkeid taevasiniseid silmi pean ma varjama mustade päikseprillide taha. Mitte, et ma midagi kardaks, vaid et mind õigesti mõistetaks. Päike on erakordselt ere. Minu elu möödub rahulikult ja turvaliselt. Vahel tuleb tundide kaupa mõne prominendi või vasevaguni kõrval seista. Harva õhtupimeduses võib end vabamalt tunda ja mõnele napsutanud tulinorijale pasunassse anda. Kuid selle kõige juures tuleb jääda soliidseks, vaoshoituks, rahulikuks. ´

Ja kuna tänapäeval on varaste seas millegipärast popid pannid ja kõlarijuhtmed ning majas muusikat polnud, pidi ennast selle asemel väljas külma käes siniseks sõitma. Õnnestus suht mitmekümneprotsendiliselt. Leebokal küll vist mitte. Hiljem avastasin, et kokkupõrkest ühe lauatajast eesti noormehega oli minu pepp allahinnatud ehk siis moodustasid punased ja sinised verevalumid sealkandis kauni protsendimärgi (mis nüüdseks on küll ühtlaselt siniseks valgunud). Kõigi ülejäänud suurejooneliste sinikate ja kogukerevalude kõrval.
Vahepeal tekkis juba tunne, et miski on korrast ära, kui midagi korrast ära pole. Seega pidime ise midagi ära ajama. Näiteks värskelt silutud suusateed ära kündma, pimedas metsas paanikat tekitama, sest me olime ju välismaailmast "igatepidi ära lõigatud" ja nägema igas möödasõitjas potentsiaalset sarimõrtukat. Ei no, hea ju.

Siis eile avasime edukalt. Saime avatud ka. Lausa oli inimesi ja puha. Ja neid inimesi, kes küsivad raskeid asju. Möh, mis mina, väike töllerdis, neile ikka rääkida oskan? Anyhow, aftekas oli Zavvis nagu ikka. Seal avastasime me selliseid asju, mis keegi kunagi varem ei teadnud. Näiteks, mis on need asjad, millest kõigile alati teatud kõrgusele kintsu peale sinikad tekivad. Ja et seal on kettidest ja stuffist trummimängija. Ja et meid FILMITAKSE!! seal alati. Kõik tänu esmaspäevasele heale nähtavusele selles asutuses.

Well, I'll be back. As always.

´Aga hommikul neljal käel mängijaid
ikka jälgid sa kaaneta küünik.´