Suvel tahavad kõik su verd. Meie vähemalt küsime enne.

Jah, olin täna tõesti esimest korda ka inimkonnale kasulik. Nii vahelduse mõttes. Päris moos oli. Nõel oli suur ja tädid olid armsad. Ja verd voolas ojadena. Tahan veel. Sucker.

Vahepeal on muidugi jällegi igasugu vähem ja rohkem põnevaid üritusi olnud. Enamuses siiski rohkelt põnevaid. Või muul kombel intrigeerivaid. Et siis meri ja saared ja kivid ja Mukid ja männid ja rahvas ja eksimised ja autosõidu naljad ja sakslased ja ujumised ja rannavolled ja päiksed. Järgmisena tulid tomatid ja basiilik ja mozzarella ja oliiviõli ja elektrirong ja Keila ja Meremõisa ja B(K)ongo ja nill ja rahvas ja hommikune eufooria. (vt täpsemalt Leeboka juurest, kui huvitab) Ja pärast seda tuligi kasulikuks hakkamine. Nii et tegelikult polnudki niiiii väga palju tegemist. Kuigi samas, ega ikka igav ka ei hakanud.

Meelesolevate peapõrutuste sarja lisandusid uued tulijad. Üks varasemast ajast ehk sellest talvest, kus üliosavalt (loe: mitte eriti) lauatades õnnestus natuke koledasti mäest alla kukkuda, kasutades põrkepehmenduseks oma pead. Ja viimane õnnelik uustulnuk oli eelmine neljapäev, kui pärast pikaajalist viibimist eemal igasugusest tsivilisatsioonist tagasi Lolllinna maabusin. Esimese tegevusena pärast autost välja kobimist ja oma kodinatega teadmata suunas tormamist oligi tormamine vastu liiklusmärki. Auväärse kõmakaga nagu kombeks. Pea läks natuke katki, aga mitte väga. Jääme järge ootama. Põnevusega, peab mainima.

Aga nüüd maalerdame ja hotshotime.

28.08.07 13:32
Hih. Hotshotisime nii et vähe polnud. Mõm. Mõnitasime Kolbakest ja Mulllderit, kui nende motoorsed funktsioonid häiritud said, saatsime ka Mati suurejooneliste mõnituste saatel Portugalimaa poole teele, mõnitasime inglise keelt õppivaid japse ning tantsisime kell 4 hommikul neljandal korrusel rootsi träna stiilis. Stampa med Leroy: Mjölka kossan, Arabic aunt, Chernobol child jt. Ei, üldse ei mõnitanud kedagi.

Aga nüüd maalerdame siis edasi.