Niisiis, ma olen süstija. Ainult, et ma eelistan viirukeid. Otse veeni ikka, mis muud siis. Päris muhe tunne on.

Aga jah, Leebo, see tüüp, kes arvestas ühe pooliku siidri hinna ümber kümneks uueks pudeliks õlleks, pidi ikka suht matemaatiline geenius olema. Kuigi jah, tegelikult, ühe neist kümnest suutis ta ka siiski veel maha ajada. Hih jah. Ja viirukid ja säraküünlad sobisid lihtsalt suurepäraselt keskkonda. Erki, va paganas, ära kurjusta.

Ja kassiigatsus tabas nüüd ja veelgi ägedamalt. Kohtasin nimelt ühte musta ja kohe-täitsa-päris Jope moodi kiskat. Oeeh. Täitsa raske on niimoodi. Jah, Leebo, lähme teeme oma taarapäeva ära ja päästame teid uppumisest ja sis saaks ma nii kogemata kombel ka Koid näha.

Aa, ja nagu pildil näha, igatsen ma suve. Lausa ninapidi vette ajab. Seda siis päris sooja ja puha, koos volle ja muruga.

Hmm, päris mõttetu möla sai. Heh, aga mida siin ikka loota.

Vat sis kus

Mmm.. eile tuli välja, et tegelikult oleme me Leeboga hoopis kaksikutest poisid. Tea siis, mis juhtus.

Täna sain ma ka huvitavaid asju teada:
Näiteks rikub reostatud linnaõhk meeste spermatosoide. Või no vähemalt hiirtel ta seda teeb. Tänu sellele tekib lausa 60% rohkem geenmutatsioone, võrreldes puhtas õhus genereerunud spermatosoididega. Ja juba pärast kolmenädalast saastaõhus viibimist.
Selline pisiasi ka, et süüfilise tõi Euroopasse Kolumbus ja tema lõbujanuline gäng. Kuigi jah, siiski-siiski, alles siin sai sellest sugulisel teel edasikanduv bakteritüvi.
Siis sain ma veel väga olulist infot selle kohta, et MRSA bakter, mis on väga ravimresistentne, kimbutab San Francisco ja Bostoni homomehi. Siiamaani on mul mulje jäänud, et MRSA on lihasööjabakter. Hmm..oi.

Ai laav saiensnjuus. Niimoodi võib isegi targaks saada. Või no pigem väga ühekülgselt harituks.

(Ei tea, kas ongi normaalne loru olla?)

Aasta on päris nõme olnud. Juba

Mölapidamatus .. kergekujuline .. mitte

Ui.. nüüd sai sessatud, nii et vähe pole. Mitte et ta nüüd läbi oleks sessatud, esmaspäeval ikka jätkame.. aga see on siis ka juba viimane pingutus. Je. Jah, ja see siin kõrval on üks murdosake mu esmaspäevasest hindamisest. Suures plaanis kammib ta ikka suht ära. Eriti veel, kui väga palju tunde magada pole saanud ja seedeorganid on pidanud taluma liitrite kaupa kofeiini/tauriinirikkaid jooke ning hommikust õhtuni saab mingeid jante tehtud.

Eestikeelsest diskost on nii kõrini, sest ainult seda raadiost lastakse. Võib-olla on see haiglane ibaajamine ka osaliselt sellest tingitud, et päev läbi mingit jura kuulanud olen. Üks hala ja ulgumine järgemisi. Fuih. Saage üle.

Jah, ja omadega on nüüd ka kõik isegi enamvähem korras. Mis sest siis, et mõningad on otsustanud mind vältida. Eks ta halb on, aga mis parata, ju nad siis tahavad nii.

Ja pealegi, nüüd on ju hea olla. Saab oma aega ja lugeda ja teha omi asju ja kokata ja inimestega kokku saada ja magada nii kaua, kui tahan ja keset päeva, ehk valgel ajal, kuskile hulkuma minna. Jah, vaheaeg on nummi. Ja hiljem, kui lumi tuleb maha (ta tuleb maha, sest ta peab), veebruaris siis, võtame Otepääl vahetustega külalisi vastu ja siis saab jällegi teha kõiki neid asju, ainult et mitmekesi. Omadega.

Ja veel hiljem, kui mingid totrad valikainete (mida meie valida ei saa?!) nädalad on läbi, saab kuskile kaugele põhja sõita ja seal lund, päikest ja lauatamist nautida.

Nii tore on iga postitus millestki unistada. Asjadest. Ja siis unes neist ja muist edasi unistada. Unenäod on mõmm :)

Kukimuki

Eile läksime metsa.

Juhuste kokkusattumine

Täna olen ma kurb. Jap, aasta esimese päeva kohta mitte just parim tulemus. Ja kõik tulenevalt sellest veidrast aastavahetusest, mis algas justkui tavaliselt, kuid lõppes kõige imelikemate tulemustega. Liiga imelike, et siin rääkida, kuid üldiselt võib öelda, et ma tunnen end nüüd jälle natuke paremini. Ehk tean, kes ma siiski olen. Ja see teadmine ei ole just rõõmustav. Kui karmat uskuda, siis lähiaeg ei tõota midagi head. Ja see teeb kurvaks. Koos muude teguritega. Kurat.

Kuidas on lihtsalt võimalik selline juhuste kokkulangemine ja melodraama? Ning kõigest ühe lühikese öö jooksul.