Amoxicillinratiopharm - my dear poison

Hoiatus! Järgnev tekst võib sisaldada ülimalt vaimunüristavaid osiseid ning lehel allapoole liikumine lõppeb suure tõenäosusega asjatu ajakao ja vaimse taandarenguga. Jätkamine omal vastutusel.


Mmrr nojah siis. Suur glämmimine lõppes kurjalt ehk miski hea ei saa siin ilmas kaua kesta. Nüüd üritab kommunistlik seltsimees Angiin mu kallal oma hävitustööd toime panna. Kellelgi ei tohi lõbusam olla, kui teistel. (Kuigi nüüd tundub, et kõigil teistel on just seesama - lõbus.) Aah, paranoia. Hulgast tablettidest ja tinktuuride aurust. Sisemus lahustub juba neis teeliitrites (roheline tee, pune, piparmünt, ingver, sidrun ja mesi:). Õnneks on olemas mu Liquid Acid'i funky dub, triphop, jazz, dj mix and chillout. See oleks just see muusika, mis ma paneks klappidesse, kui jõuaks jätte vaikse disko aeg. Olete kuulnud sellest? Inimesed tulevad kokku, on vaikselt, panevad oma pleikud mängima ja tantsivad oma muusika järgi. Keegi ei saa muusikavaliku kallal vinguda. It would be so nice. Tegelikult on pleikuga tänaval kõndimine ikka kergelt ohtlik, enesetunne muutub kuidagi palju süüdimatumaks. (Küsige nüüd jah, mis kuradi muusikat ma kuulan, et see süüdimatuks muudab:D) Aga samas, ilma ei oskagi väga, inimesi on kuidagi palju meeldivam vaadelda (ja seda meeldib mulle väga teha), kui muhe tämber kõrvus kumiseb. Nii kaob komme tänaval kurjalt põrnitsedes kõndida kah. Just, Leebo.
Aeeeh, võib-olla tuleks kasuks asjalikuks hakkamine ... nüüd!
Või ..
...
.. nüüd!!!
Olgu .. kollllllm, neli ...
Aaah, keda ma petan.
Iga hommik mõtlen, kuidas ma alles täna olen kasulik ja teen KÕIK ära. Kõik koolijandid ja oma jandid, mida ammu tahtmine teha ja mantli õmblen ka valmis. Mantli, mis siin kurvalt tükkidena põrandal lösutab. Aaga ei. Parem neid ohutust kaugusest ehk arvuti eest piielda. Pealegi on mul nüüd tohutu hulk uusi filme, mida vaadata võiks ja uued blogid, mida lugeda võiks. Jah. Ouh, õigust jääb veel ülegi. Tšekkige teie ka, Minividin ja Oskar on väljamaal, väga erinevates maailma punktides, aga jah, kirjutavad. Porodest ja kängurudest (:
A jah, hiljuti oli üks egoutsitus, mis suunurga naerma pani. Pärast maalitundi tuli meie meesmodell mu juurde ja ütles, et ta tahaks just mu maali omale. Hih. See oli nagu .. kiitus vms. Eriti pärast mitte-just-kõige-paremini-läinud hindamisi. Ja tunne oli hea. Eks siis pärast kevadisi hindamisi peab talle helistama. Ammu pole egobuustida saanud.

Nüüd!!