Vaade on tõesti suurepärane. Mõlemale poole. Kiviribad, mis ulatuvad kaugele merre ja üle saja luige ranna läheduses uimerdamas. Pehme sügav liiv ja mändide mahe vari. Tegevusetus sundis hiljem küll mängima mõnusat, aga ülimalt palavat ja liiva külge kleepivat rannajalgpalli. Uskuge, kümme meetrit liivas pole sama, mis murul. Kõik see hvan jätkus õhtuni, kuni saabusid kohale inspektsioonitädid keskkonnakaitsest ja teavitasid meid sellest, et see hvan pole siiski sealkandis lubatud. Vist mittekuskilkandis hetkel. Aga noo, inimene õpib kogu elu ja tõenäoliselt kohaneb paljuga. Jätkasime kaugel ida-virus, kus võib-olla kohalike tööstuslinnade, võib-olla Katre eratellimuse süül näidati meile taevas suviseid virmalisi. Arusaamatu, aga ilus. Pime lutsukividega kaetud rand, kollane kuurada ja langevad tähed .. mida siis veel. Midagi oli, aga küll saab seegi. Hommikuste magamata silmadega avastasin, et koht oli veelgi ilusam, kui öösel oletanud olin. Kokkuvõttes tõusis arvamus neist idapoolsetest aladest tunduvalt. Viimne aeg, eksole (:
1 comment:
Eksole neh. Tahan ka neid pilte!
Post a Comment