Kurb valgus on täna

Hetkel on taevas täiesti pidulik. Vikerkaar ja vihmast rasked pilved lasevad korraks päikese udusel valgusvool maani ulatuda. Aga ainult veidikeseks, et saaks jälle uut padusadu alustada. Nii, veel on puulehtedel ja juba paljastel leherootsudel sädelevad helmed, aga ... enam mitte. Eks ta nii olegi. Sügis ju.
Ja jalad külmetavad. Juba. Kuigi kuum tee on kõhus ja soojad folgi(Taavi)sokid varvaste otsas. Aga eks ta nii olegi. Sügis.
Kurvastused ja väsimused tulevad ka kiiresti. Mida rohkem sul on , seda rohkem on sul ka kaotada. Või kui mitte veel kaotada, siis kartus kaotada. Nii ta ju ongi. Sügis.
Tegemisi on palju. Kooliaeg ikkagi. Ega nad pole tüütud ega halvad omaenese pärast. Pigem minu laiskuse pärast muutuvad nad tülikateks. Ja nii nad siis mu laua peal lösutavad, poolikud ja alustamata ja lõpetamata ja värvitult ja kujutult. Ju nõnda peabki. Sügisel.