Gigakott kraami täis, seelik pluusiks, püksid püksteks, retrovöö taljesse, päiksekad ninale ja tee äärde kätt lehvitama. Meil oli lõpupidu. Athena keskuse katusesaalis. Ma pean ikka ja uuesti ütlema, et see on ikka võimas maja. Ja nii kuradi ilus ka. Minge! ...
-
Ja piro üllatab oma kehakultuurlaste (koguaeg pea peal seisev mees, kellele lõpuks tekkisid lausa jüngrid ja austajad), luulelise Looma (kes tuli vaid korraks suitsu küsima, kuid sattus siis tekstiilineidiste sarmi vangi ja jäigi terveks õhtuks meile harrast luulet lugema ja postkaarte kirjutama), Piro-kunni (kes hiilib vaikselt selja taha ja teeb "Njäu!" või buu-tab lebotavale Sillekesele näkku) ja selle uskumatu ajatuse ja populaarsusega, mis üks väike tallatud ja õlle-veini-ja-mille-iganes'ga ülekallatud plats on rahva seas omandanud. Ei ole ju üldse nii palju vaja, et olla millal iganes tuntuimaks kokkusaamiskohaks, selliseks platsiks, kuhu tulles võid täiesti kindel olla, et leiad sealt tuttavaid, kes kohe oma ringis sulle koha teevad ja külma õlle pihku pistavad. Lihtsalt muhe pisike poolenisti isoleeritud ja samas nii julmalt avatud kõigile pilkudele ja irooniliselt linnavõimu selja taga olev alatise tsilli-nilli oaas.
-
... Kahjuks ei suutnud pisike tsikirocki punt rahvast meie jaoks piisavalt üles kütta ning otsustaval hetkel juba tõenäoliselt kuuendat korda jalast rebenenud pläkatsid otsustasid end hoopis kotti toppida ja sellega koos Zavvi suunduda. Reede õhtu kohta oli Z. tühi. Ju sis avaldab tubakaseadus koos sooja ilma ja lõppevate sessi viimaste pingutustega ikka oma mõju. Vahepeal oli üks läpakat näperdanud isand seinale ilmunud suitsukeelu silti ignoreerinud ja nikotiinipulgakese siiski ette susanud ja KUI armas oli, et teised talle kohe sellekohase märkuse tegid ja teda suitsu põrandale kustutama sundisid. Oeeh. Lihtsalt nummi. Südaööks oli koht aga oma tavapärase ilme omandanud: rohke rahva ja kildudega põrandal. (Alles hiljem tuli meelde, et tõepoolest varba otsas ju midagi kaitsvat polnud, aga samas, tsiteerides Tex-Mex'e : "Vahet pole, me oleme ju hipid!") Tervete taldadega ma sealt igatahes kunagi päiksetõusul pääsesin, võõraga tänaval komplimente vahetasin ja Mikoga futu väljanägemisega hoone talade vahel kaja katsetades kõripõhjast üürgasin. Hommikul vara bussijaama ja sugumugulastega Pärnusse Midlut lõpetama. Liiva ja merd. Pärast veel rahvaga paartima ja selle käigus hennatätokaid vorpima. Inimesed on sellest ikka tohutult huvitatud, peaks äri alustama. Kõik igatahes kaelu sirutasid ja jälgisid, kuidas maasikad ja traktorid Minni ja Taavi nahale ilmusid. Hilisõhtul korraks Tõrvasse ja jällegi oma rannatsikkide mainet kaitstes Vanamõisa järve stripodroomi tegema ning lõpuks Tartu magama. Tegus päev, ma julgen mainida.
No comments:
Post a Comment