Und oli palju, aga Viiu ja Juss seda ei arvanud. Lisaks veel ka tõsiasi, et meie tekikott on umbes 30% suurem kui tekk ise, ehk siis Jussile jäi see soe 70% ja mulle ülejäänu.
Und oli palju ka seetõttu, et õuest kostis vaid vihinat ja ladistamist,vähemalt öösel. Hommikusel nn ärkamisperioodil tegid pilved aga nükke ja läksid mõneks minutiks laiali, et sellega tekkinud päikesepaiste abil uned silmist riisuda. Peaaegu õnnestus. Või vähemalt see, et uuesti magusasse unne vajudes tundsin väikest süümekat endas virisemas, et niivõrd haruldase ilusa ilma maha magan. Uuesti raputas ärkvele tädi Rontsi kõne kella 11 paiku ja kui pärast seda uudishimust kardina vahelt piilusin, et kui kaunilt see päike siis ikkagi särab, peksis mulle näkku hall, udune ja külm monstrum.
Sügis.
Punased musisuud ja lõhnavad kohvitassid ja linnud puuokstel. Kes tuleb minuga Genklubi Kööki head ja paremat maitsma?
2 comments:
See ilm ei kõlba siin üldse mitte kuhugi. Aga kui tundub, et enam ei kannata, siis soovitan külastada mõnda Eesti saart (või lihtsalt Tallinnat). Pärast tundub Tartu päris soe ja tuulevaikne + vihm sajab taevasta alla, mitte igat muud pidi. Jajaa.
ahsoo :D
Post a Comment