Alustaks algusest ehk reede õhtupoolikust. Ilm oli soe ja sundis vägivaldselt välja minema. Ei tea ainult, mis teha. Õhtu pakkus mitmesuguseid võimalusi: Leebokalt agronoomilis-antropoloogiline film, Minnukalt reggae-õhtu Sviidis, Eestimaalt temaatiline õhtu ct-s, kursatsikkidelt Tartu kuulsaim tehas ja koolivendadelt lõke Emajõe ääres. Kaalumisprotsessi tulemusel suundusin siiski tsikkidele külla. Enne pidin Oskari juures käima, et ta ikka Tlna-sõidust teadlik oleks. Väike takistus oli see, et ma ei teadnud, kus ta elab. Siis ma hulkusin inimeste õuedes, kohtusin väga aktiivse musta kassiga ja lõpuks, kui kerge segadus juba hakkas tekkima, kargas ühest uksest Oskar välja, kes oli just parajasti saunast värsket õhku hingama tulnud. No edukas tuleb olla, isegi kui ei tea, milles sa täpselt edukas oled. Zavi taga oli tühi olla, kui välja arvata mõned naljakad inimesed, kes meiega kangesti õllede üle filosofeerida tahtsid. Kavas oli siis üle lõkke hüppama minna, kui järsku ilmusid kolmandad isikud Evaga, kel oli lähiajal plaanis klubi külastada. No ega midagi, heast tantsust ma naljalt ära ei ütle. Kiirelt Maailmast läbi ja Statoilist üllatusmunaga varustatult tantsupeole. Päris muhe on vippidena sisse saada ja puha 2:D Enihau, Ska Faktor tegi oma jubenunnut muusikat ja kohapeal leidus üllatavalt palju tuttavaid. Mitmest ringkonnast. Ja siis algas halastamatu piinamine. (keelatud peaks olema mitu tundi järjest hea muusika laskmine) Tuju oli muidugi eufooriline ja absoluutselt mitte joogieufooriline. Isegi fotograaf armastas, kui me Markoga ülimalt rõõmsalt ringi keerutasime. Rõemus, rõemus. Tasapisi hakkasid jalad aga seda rõõmu halastamatult neelama. Ma olin nad kallikesed kohe täitsa vermeisse tantsinud. Hakkasime siis Eva & Co'ga jälle Zavoodi poole minema, kui Maarja poolel teel vastu tuli. Ära koju. Oleks aeg kah. Magada oli jäänud kaks tundi. Ma ei jõudnud vist korralikult magama jäädagi. Rongi peale, kuhu Oskar muidugi ennast soetada ei suvatsenud. Üritasin seal siis püüdlikult magama jääda, end mitte häirida lastes vastaspingil istuvast nats lapsemeelsest onklist, kes tahtis kõigiga valjusti rääkida. Siis, Talnalinnas trehvasime Sillekesega ja läksime Kristiinesse. Tulemuseks ülinummikad lillelised Fishbone'i kingad, mustad nuntsikud töökingad, sünnipäevakaart, roosad sokid ja ohtralt süüa. Päikese käes on muide mõnus olla, kui te veel pole märganud. Kunagi tuli siis meelde, et peab Sakku sõitma. Poolel teel jõudis Oskar ka lõpuks järele. Sealt kiiresti edasi sünnipäevapaartile. Oi see oli ikka alles tore. Ohtralt inimesi, lookas lauad ja muidugi justkui AloTv-st välja astunud esinejapaarike nunnu süntesaatoritaustaga. Ma tõesti armastan seda viimast, eriti just lugude lõpetusi. Tarantantantan-tamtam-taaaa .. piu. Ja siis väljendasid lallud ikka väga selgelt oma nördimust ja trotsi ja olid nõus vaid väljas päikese käes rumbasid-sambasid-tsatsasid ja viini valsse tantsima. Lõpuks sõitsime siiski mu magamata aju õnneks tagasi koju. Autos, millel olid rattad küll kergelt lahti, aga no mitte väga palju. Aga ega siis hommikul ka ometi kauem kui üheksani tohi magada. Pannkoogid ja Hull Moos 06. Õhtul jälle rongi ja koju. Läheks kohe magama, aga enne peab maha võtma selle jubeda sinise küünelaki, mille ma just lolli peaga küünte peale määrisin. Höh.
Aga head und teile, isegi siis, kui parajasti päev vms on. Magada on alati hea.
2 comments:
Mingi tegus või midagi meil siin...
Magada on ALATI hea. Kenad kingad meil ja sokid ka kenad. Ülimalt kenakesed.
Post a Comment