
Kiim:
"Nikuintensiiiiiiv.
Vabandage doktor, kas te saaksite mind korraks üle vaadata?
Heitke siis pikali.
Mai tea, mis mul on. Koguaeg on ühed siivutud mõtted peas. Mai saa enam nii tööd teha.
Ah, ärge nähke tonte. Rahulikult, rahulikult.
Ma ei saa ju olla rahulikult.
Rahulikult. Vaatame, mis on.
Ai, külm on.
Oi. Püha pleiboi!
Mis on?!
See on ju raskekujuline nikunälg.
Ai jumal küll.
Siin ei ole midagi muud: käivitame fallosmälu...
Mis vallasmälu? ...
Mu nimi on Kiim.
Kle Kiim, sa oled ikka väga nõme tüüp."
No mai tea, kuulake ise XD
Enihau, nii ta meil läheb. Ja mina olen rahul. Ülivõrdes. Et selles koolis oleme, et selliste inimestega kokku saime ja et nendega aasta aega vahetpidamata tsillata on saanud. Hih, mis ilma nendeta oleks, ei teagi.
Aga ot nüüd, mul on tegelikult praegu kiire. Lehvapakaa.
(Ajuke pole jälle magada saanud, nii et.. jah, teate isegi juba.)
No comments:
Post a Comment