Saturday, May 12, 2007

Eile jõudis oma lõpule kaua aega ettevalmistatud show Mood.Performance.Tants. Maailmalõpp.(link) Tartus Athena Keskuse kinosaalis. Väga š eff tunne on küll, kui oma esimesel kuntsiaastal juba teine suurem üritus maha saab peetud. Paar nädalat kostüüme meisterdanud ja ettevalmistusi teinud, lõpetasime eile veel viimased 30 meetrit õmblusi ja glämm võis alata. Kui olime vihma käest kuskilt telligutevahelisest uksest sisse roninud, jagati veel õhtukavasid ja -plaane. Siis alustasime Eevziga oma stilistiülesannet. Täitsa jama, kui kostüümid osutuvad viimasel hetkel mittesobivaks või kui praktiliselt kõik ettekandjad pepsutama kukuvad. Igatahes tundus vahepeal kõik see meie õlul lasuv vastutus vääääga kole: kõik need lõputud ülesanded, mis vaja teha õigetel kellaaegadel ja piisava diskreetsuse ja väärikusega. Aga kui asi juba jooksma hakkas .. siis ta juba jooksis. Vahet pole siis neist ebamugavatest outfit'idest, kõrgetest kontsadest, metsikust rahvamassist, kitsikusest ja kildudest põrandal. Sest tunne oli tõesti suurepärane.
Kirjeldaks natuke ka seda olustikku, mis valitses, et teil, kallitel, mingi mulje tekiks. Vastavatud ruumid on valged, lagedad, kaunite sammaste ja kaartega ning kohutava tolmukorra all. Igalpool ripuvad lahtised elektrikaablid, kattekiled, tellingud ja stanged. Külalisi võtab vastu preester, kes pakub veini ja leiba ning keelitab valjul häälel sisseastujaid mitte midagi uskuma, mis neile sel õhtul räägitakse. "Sest pääsemist pole." Kinosaalis, ehk kohas, kus üritus toimusb, on kolm 10-meetri pikkust lauda, mis otstest ühendatud. Lauad kenasti kaetud, inimesed istuvad väärikalt oma kohtadele, alustavad söömist. Lavale astub naine ja ümiseb, varsti hakkavad talle prožektorid näkku paistma, ta jätkab undamist. Ja äkki astuvad laudadele modellid, kõnnivad üle laudade, veiniklaaside vahelt läbi, tantsivad, tõmblevad, joovad veini. Ja nii ta jätkub. Vahepeal vahetuvad söögid, joogid. Preester võtab aeg-ajalt sõna, lauldakse, mängitakse instrumente. Ja öö jõuab kätte. Pidu.


Järgmine päev kõik jätkub. Kõrged kontsad, raske pagas ja kuus kilomeetrit. Glämm indeed.

1 comment:

Anonymous said...

Fashionable tips!