Massive

Need on minu kirssampsud. Täitsa oma käega päästsin nad just lindude nokkade vahelt. Ja päästsin nad oma kõhtu laiali. Vähemalt linnukeste käest ära. Nemad söögu .. tõuke. Ja teisi lolle loomi.

Vahepeal käisin tööl. Natuke. Ehitasin. Varahommikust hilisõhtuni. Kopsud tolmu ning veel kord tolmu täis. Tolm hakkas päeva lõpuks juba mingit isehakanud juukselaki osa täitma. Ja sulanud tulise värvi lärakad kukkusid krae vahele ja olid valusad.
Siis käisime Tõrvas. Mõni päev vaarikad ja maasusid. Ja Vanamõisat.
Ja siis tegime suvepirot natuke. Võib-olla natuke palju: täna on massive ultratuuma. Aga samas saime endale Zavis töötava sõbra Ove, kellele ma otsaette paarituvad jänesed tätoveerisin. Ta oli too õhtu väga menukas mees. Hö. Ja samas saime ka mingi kurja ossi omale. Me väga ei tahtnud teda, ta oli vägaväga kuri. Ja sülgav.

Neku Leebokas tuli täna tagasi. Numps! Sis lähme homme rongitama ja Aerosmithitama. Seda viimast ülehomme. Oeeh, täitsa hull, kui lahe. Ja läheb aina lahedamaks. Sest häid asju muudkui tuleb. (Kui ma ainult puukborrellioosi ei saanud.)


Aga nüüd teen ma need ampsud purki kompotiks. Et oleks talvel linnukesi toita.