Produktiivsus ise

Jah, just. Täna olen ma ikka kuradi produktiivne olnud. Kui arvestada minu skaalat sellel alal. Selline nägin täna välja oma tegevuse tipul. Need pole kahjuks kasevihad, aga see-eest palju parema lõhnaga meliss ja piparmünt. Uh, njämm. Nüüd levitavad nad oma head aroomi pööningul uhkes üksinduses.

Lõpetasin ühe raamatu, mis mind ammu kapi peal ootas. Kohe väga ammu, kui nüüd mõtlema hakata. Ja sealt leidsin sellise lõigu:

"Tema ihu mäletab: igat murdu, keretäit, igat nõelatorget, igat küünlaleegi põletust. Läbi valu avastab ta iseenda mineviku ja õhus hakkavad märatsema hääled. Öö jääb lühikeseks, ta ei jõua vastata süüdistustele ega valada pisaraid, mida temalt nõutakse. Ta oli arvanud, et temale antud tunnid olid nagu iseend õgivad lõkked, millest jääb vaid kahvatu tuhk. Nüüd saab ta teada, et aeg jälitab mehi nagu mõrtsukas, kes põhjalikult ja kindlakäeliselt aastate süütõendeid kogub. Kaotsi ei lähe midagi. See oli puhas alpus ja rumalus. Kaotsi ei lähe midagi ja vaikus ei ole vaikus, vaid omaenda kurtus." Mulle meeldib.

Aga homme saab õnneks laulda. Tore. Kuigi see tähendab, et üks toredake sünnipäev jääb mu poolt pidamata. See pole tore. Üldsegi. Samas, varsti jälle. Jaja, tulge siis kuulge oma kõrvaga laupäeva õhtul raeplatsil meie kõrgelennulist röginat ja kraaksumist. Ma olen kindel, et see on vaeva väärt :D not.

Kui õunad valmis saavad, siis te tohutult tahate aidata mul neid süüa, onju? Neid on metsikult.